Gastronoomilised elamused

Sellest, et taanlased võileibade ja –saiade peale maiad on, kirjutasin ma eelmises postituses, nüüd kriban lähemalt tänasest menüüst. Hommikusöök oli nagu ikka: müsli, võileivad ning soovi korral praetud muna (seda peab kokkadelt ise küsima), aga lõunasöök oli midagi täiesti eriskummalist. Söögisaali sisenedes oli tunda õhus nii meeldivaid toidu aroome, muidugi süüdi võis olla ka minu tühi kõht. Lauas istus ainukesena Susanne ning minu kommentaari „Smells delicious“ pööritas millegi pärast silmi ja alles siis märkasin, et ta sõi oma toitu üpris hapu näoga. Laual oli keedetud kartul, lihataoline ollus, kaste, salat, magustoit ning võikude materjal. Proovisin sooja toitu ja salatit. Lihataolist kraami ei julgenud Susanne emotsioonide peale palju taldrikule tõsta, õnneks osutus see targaks otsuseks. Korralikule tüdrukule kohaselt sõin kõik ära, aga tegelikult toit mulle ei maitsenud. Polnud see ei liha ega maks. Hiljem kuulsin, et tegemist oli spinatiga täidetud sea südamega!?! Pidi olema väga traditsiooniline taanlaste vanema generatsiooni toit. Magustoit oli ka sama traditsiooniline, aga maitses sea südamega võrreldes oluliselt paremini. Ma ei ole eriline toidugurmaan ja õiget nime ei oska magustoidule anda, aga tegemist võis olla sidrunimaitselise munavalgevahuga. Mulle maitses ning ka magusroogi mitte armastavatele inimestele võiks see peale minna.

Õhtusöögiks pakuti spargli-frikadellisuppi. Kas maitses? Polnud paha, aga ise teeks retseptis olulisi muudatusi. Õhtul proovisin ka taanlaste heeringat, maitseb sama halvasti kui Norrast kaasa toodud ja väga pikaks ajaks külmkappi seisma jäänud heeringas. Hästi magus ja lääge. Oleksin pidanud kodust ühe paki kaasa võtma ning seda siin koos hapukoore ja sibulaga serveerima. Ei tea, kas neile maitseks? Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et maitsemeeled on taanlastel ja eestlastel erinevad. Mitte, et nende toit halb oleks, lihtsalt natuke teistsugune.

Täna on rahvusvaheline naistepäev ning õrnema sugupoole valikul vaatame koos filmi. Pärast seda üritan jooksulindile jõuda ning siis ongi uneaeg käes. Mõnusat õhtut ja olge terved!