Goa

Varanasist soitsime edasi lennukiga Delhisse. Meil oli Delhis ca 3 tundi aega kuni valjus lennuk Goasse. Kolme tunni jooksul nagime kuidas taevas hakkasid tumedad pilved kogunema ning selleks ajaks kui meie lennuk hakkas ohku tousma, joudis Delhisse korralik torm. Hirmus ei olnud mitte see vihm vaid kohutav aike. Lennuk raputas meid paris korralikult ca 40 min. Goas oli ilm peaaegu pilvitu ning valjas oli 31 kraadi sooja. Meie jaoks on selline temperatuur ideaalne. Soitsime lennujaamast enda hotelli taksoga (vahemaa on ca 70 km). Taksojuhiks oli noor poiss, kes soitis kohutavalt narviliselt, kinnitasime tagaistmel igaks juhuks turvavood, kuigi siin ei ole see noutud.

Meie hotell asus mere aares taielikus dzunglis. Goale on omane turistidele ehitatud ajutised hutid, mis mussooni ajaks buldooseriga kokku lukatakse. Parast esimest ood kolisime randa ning kavatseme oma nn hutti jaada paariks nadalaks.

Paike on siin vaga intensiivne, hoolimata sellest, et meil on vaga tugeva kaitsefaktoriga paikesekreem, polesime me ikka esimesel paeval ara. Loodus on siin ilus, vesi on soe, palmid kasvavad rannas (eile Allan uuristas kookosesse augu kust me saime kookosepiima juua) ja inimesed on toredad. Goa oli ca 500 aastat Portugali koloonia, sellest tulenevalt on siin palju kristlasi ning hygieeniga on siin vorreldes teiste India piirkondadega koik korras. Hetkel on meil siin toeline puhkus paradiisi rannas.





Meie bungalow juures elab kaks pisikest kutsikat





Vaade meie rodult :)

Agra ja Varanasi

Agra linn oli oluliselt vaiksem linn kui need mida me senini kylastanud olime. Sunil (meie autojuht) raakis, et riik hooldab Agras ainult peatanavat, sest mooda seda tanavat soidavad turistid Taj Mahal-i juurde. Ylejaanud linn pidi olema kohutav. Meie hotell oli vaga luksuslik ning ta asus McDonaldsi vastas (saime korra suua toitu, millega meie kohud harjunud on). Hommikul kaisime vaatamas Taj Mahali. Taj Mahal oli toesti vaga ilus ning ta on igati oma kuulsust vaart. Me olime seal kolm tundi ning lootsime naha kuidas Taj Mahal muudab oma varvust roosaks, siniseks voi kuldseks. Kahjuks oli sel hommikul ilm pilves, ning oodatud varvide mangu me ei nainud (kui siis ainult pisut kuldset varjundit). Taj Mahali ehitas India suurmogul Dzahan oma abikaasa malestuseks, kes parast viimase lapse ilmale toomist suri. Seega on Taj Mahali naol tegemist haudehitisega. Hoone on ehitatud valgest marmorist, mida kaunistavad erinevatest varvilistest vaariskividest ornamendid. Taj Mahali hooldamisega naeb Indi valitsus palju vaeva, sest happevihmad ja keskkonnareostus ohustavad hoone sailimist. Taj Mahal on ymbritsetud parkidega, kus voib naha arvukalt oravaid ringi jooksmas.

Taj Mahalist teisel pool Yamuna joge asub Agra kindlus. Suurmoguli Dzhani poeg vangistas oma isa Agra kindlusesse, kus ta elu lopuni sai vaadata Taj Mahali.

Parast Agra kindluse kylastamist viis Sunil meid yhte poodi, kus meile naidati Taj Mahli hoone ornamentide valmistamise tehnikat. Meile naidati, kuidas iga viimasele kivile on antud oige kuju ning kuidas nad on kinnitatud valgesse marmorisse.

Kogu protsess on oluliselt keerulisem kui arvata voiks. Lopuks viis autojuht meid raudteejaama. Raudteejaamas oli kohutavalt palju rahvast, alguses oli lausa hirmuaratav moelda, et me peame seal jargnevad kuus tundi veetma. Leidsime endale suuremast rahvast eemal mugavad kohad istumiseks. Seal tundus ka turvalisem olla, sest politsei turvas seda piirkonda. Parast paari tundi istumist otsustasime minna kohvikusse, kus veetsime kogu oma ylejaanud aja. Meie vagunis oli 8 voodit, kus oli olemas padi, tekk ja lina. Rongis jaime kohe magama ning arkasime alles hommikul, moned tunnid enne Varanasisse joudmist.

Varanasis pidi meile autojuht hotellist raudteejaama vastu tulema. Ootasime oma autojuhti yle poole tunni. Lopuks tuli valja, et ta ei olegi autojuht vaid koristaja vms, ning me ei soitnud mitte auto vaid jalgrattaga hotelli. Valjas oli yle 40 kraadi sooja ning kogu see olemine hakkas Varanasis hapuks minema. Jalgrattaga ei saanud me ka mitte hotelli juurde, vaid hoopis kuskile sinna lahedale, kuumuse ja raskete kottidega pidime mitu km jalgsi vanalinna kitsastel, haisvatel ja rahvast tais tanavatel kondima. Lopuks kui me hotelli joudsime, siis ka see ei olnud paris see mida me oodanud olime. Ainukesed head asjad seal hotellis oli katusel asuv restoran ning meie toast vaade Gangese joele.

Restoranis saime tuttavaks yhe poolaka ja inglastega. Poolakas oli Varanasis juba teist korda ning ta tundis seda kanti paris hasti. Ta tegi meile ekskursiooni ning jargmise paeva varahommikul kaisime inglastega paadiga Gangesel soitmas.

Varanasi on vaga vana ja indialaste jaoks pyha linn. Koige suurem elamus oli naha kuidas nad Gangese joe aares laipu poletavad. Varanasis on tavaline vaatepilt selline, et inimesed peavad matuseid ja poletavaid surnuid, samas seal korval mangivad poisid kriketit, naised pesevad pesu ja turistid pildistavad. Vaga omaparane kombinatsioon.

Koige rohkem hairisid meid Varanasis tanaval olevad valjaheited, sest inimesed kergandasid end seal, kus iganes nad seda heaks arvasid olevat. Sellest tulenevalt pidi tanaval kondides vaga ettevaatlik olema. Parast esimest ood oma hotellis me lahkusime sealt, sest me maksime toa eest kus pidi olema korralik konditsioneer ja televiisor, aga kumbki neist ei funktsioneeriunud korralikult. Teine hotell asus samuti Gangese aares ning koik asjad mida me soovisime, tootasid. Jargmisel paeval soitsime parast hommikusooki taksoga Varanasi lennujaama, kus algas meie jargmine seiklus :)

25/04-27/04

Pyhapaevane plaan oli argata hommikul vara (sest meie hotelli reisijuht ytles, et asutused on koik kella 1-ni avatud), et minna loomaaeda. Loodetud 8 asemel arkasime ca 11 voi nii. Raakisime hotelli reisijuhiga edasised plaanid kokku ning laksime loomaaeda. Delhi loomaaed on vaiksem kui Tallinna oma. Loomade puurid on kiviaegsed, samas taimestiku poolest vaga rikkalik ja lounamaine. Tanu sellele, et loomaaia kaart, mis meil kaes oli ja loomaaed ise oma pinnalaotuse poolest ei lange kokku, jaid koige olulisemad loomad nagemata - tiiger ja valge tiiger. Kiirustasime, sest meid ootas autojuht, kes pidi meid Jaipuri viima.

Autojuhi nimi on Sunil ja ta on yks koige omakasupyydmatuid indialasi, keda kohata. Ta raagib meile vaga palju Indiast, India inimestest ja elust yldiselt. Niisiis temaga vedas!

Vaade India varavale, mis on uue ja vana Delhi keskel

Soit Jaipuri kestis ca 3 tundi, mille jooksul labisime ca 200 km. Soit kulges mooda maanteed, mis lookles omakorda labi kylade. India kylad on hullumeelsed, lagunenud majade vahel asuv maantee on kujundatud bazaariks - tanaval jalutavad lehmad ja otse auto aknast void osta puuvilju ja soovi korral ka naiteks auto rattapumba. Vahel konnib auto korvalt mooda mees, ahv paela otsas ja laseb viimasel trikke teha. Kaootiliselt soidavad igas suunas mootorrattad, suured veoautod, jalgrattad, rikshad ja tavalised soiduautod. Siis muidugi sekka lehmad, kitsed, lapsed ja teised isendid. Iga kyla on omaette prygimagi. Inimeste elamute katuseid kaunistavad ilusti vormitud sonnikust valmistatud kuivatatud koogid, mida kytteks kasutatakse.

Jaipuri joudsime ohtuks ja chekkisime oma hotelli. Hotell oli yldiselt viisakas. Ohtustasime kohalikus restoranis, kus esines meile mingi India band. Istusime esireas ning soime huvitava muusika saatel.

Otsustasime kohvi juua enda toas. Meil oli onneks veekeetja ning nii ma siis otsustasingi kraanivee korralikult labi keeta ja kohvi teha. Kahjuks tol hetkel ei osanud Allan oodata, mis sellest valja tuleb. Juhtus nii, et ta jai moni tund hiljem korgesse palavikku ja igasugu muud hadad tulid kylge. Tanu sellele ei saanud Allan hommikusest ekskursioonist Jaipuri kindlustesse osa votta. Marilyn kylastas koige suurema kalju otsas asuvat kindlust, kus turistid tegid tuure elevantidega, kus olid hasti ilusti kaunistatud ruumid, aiad. Kogu kindlus oli vaga graatsiline. Tegemist on maailmas pikkuselt teise myyriga kalju otsas Hiina myyri jarel.

Peale monda muuseumi oligi kell nii palju, et pidime hakkama jargmise linna suunas liikuma. Enne Jaipurist lahkumist viis meie autojuht meid kohalikku tekstiilitehasesse, kus saab tema sonul parima kvaliteedi ja hinna suhtega kangast. Soetasime endale maharadzhalikud voodiriided, Marilyn sai salli ja Allan lasi endale sargi ommelda. Seejarel soitsime jargmisesse linna Ranthambori, mis on Indias kuulus oma safarite poolest. Kuna Allani jaoks oli tema tervislikus olekus see koik vaga kurnav, siis ylejaanud paeva vedelesime voodis ning jaime juba ca 19 paiku ohtul magama. Oma safari jaoks pidime ka kella 5-st hommikul arkama, sest hommikul 6-8.30 on parim aeg tiigrite kohtamiseks looduses.

Parast korralikku meditsiinikuuri hakkas ka Allan end veidi paremini tundma ja korralik lihasevaludega palavik alanes. Meid vottis hotelli eest enne 6 peale yks jeep lahtise katusega, kuhu end koos yhe India perekonnaga mahutasime. Soitsime 10km eemal olevasse looduskaitsealasse. Soit algas mooda korralikku teed, siin-seal vois margata ahviperekonda voi antiloope. Kuna huvi tiigrit naha oli suur, siis silmad ekslesid pidevalt mooda vosasid ja poosaid lootuses margata India dzhunglite valitsejat. Nagime kokku palju erinevaid loomi, kuid tiigrit mitte kuskil. Reis hakkas loppema, kui istusime autoga enne arasoitu yhe kynka otsas. Ja jarsku kolas lahedalt metsast ahvi karjatus. Soitsime kiirelt parale ning nagime 10 meetri kaugusel majesteetliku kehaehitusega tiigrit, kes rahumeeli meie suunas hakkas liikuma. Ta tuli paris meie auto korvale. Marilyni ja tiigri vahel oli ehk 1m ohuruumi. Tiiger jalutas rahulikult mooda teed, saime temast paris haid votteid.

Kella 11-ks olime tagasi hotellis, kus soime hommikust ning hakkasime Agra suunas liikuma. Enne seda sai kohalikus hotellis supelda - sooja on endiselt konstantselt 43 kraadi. Peale 6-tunnist soitu oleme Agras, linnas, kus asub yks maailmaimede hulka arvatav India koige kuulsam vaatamisvaarsus - Taj Mahal. Homme kella 5.30-st laheme seda vaatama ning vaatame seda vahelduva eduga kuni lounani, sest Taj Mahal on erinevatel aegadel paevas erinevate varvustega ja vaga huvitav. Homme ohtul kell 23.30 laheb meil rong Varanasisse. Rongisoit kestab ca 13h (tegemist on oorongiga). Varanasist alates on meil jalle vabakava ning siis vaatame edasi, kuhu sattume.

Natuke veel India liiklusest. Linnas puuduvad igasugused reeglid, nagu ka varem raakisime. Kehtib "kes ees, see mees" reegel. Suunatulesid asendavad signaalitamised. Erinevat tyypi masinatel on erinevad signaalid. Rattamehed vehivad katega. Maanteedel ei pea isegi oma soidureas alati olema. Kahest reast saab holpsasti kolm ja kolmest neli. Meie autojuhi sonul on Indias autodel kindlustus, aga kuna kriime ja molke tekib pidevalt, siis lastakse auto korda teha iga paari aasta tagant - et kindlustusmaksed odavamad oleksid.

Natuke ka India rahast ja asjade maksumusest. India raha ruupia on vordne ymmarguselt 1/4-ga kroonist, st 1EEK on 4 ruupiat. Moned hinnad siis - oo normaalses hotellis 800-900 ruupiat (kahele), korralik ohtusook 150-200 ruupiat, vesi 20-40 ruupiat, bensiin 40 ruupiat/l, sissepaas turismiatraktsioonides 100-750 ruupiat (viimase hinnaga kyll ainult Taj Mahal), apteegis rohud 130 ruupiat.

Praeguseks koik, Varanasis uusimad motted.

Arasoit ja 1. paev

Alustasime oma reisi hommikul juba 9 paiku, sest pidime 11-se laevaga Soome soitma. See oli esimese kahe paeva koige sujuvam osa. Soomes leidsime oma tee lennujaama ning kella 15-ks olime Vantaa lennujaamas. Peale 3-tunnist ootamist sai selgeks, et meie kell 20.05 startima pidanud lennuk ei pidanudki sel paeval valjuma. Appi saabus usin Finnairi tootaja, kes leidis meile igati poneva alternatiivi. Nimelt saime voimaluse lennata kella 23 paiku valjuva Hong Kongi lennukiga ning sealt edasi siis Delhisse lennata. Lend Hong Kongi kestis veidi yle 9 tunni. Yldiselt magades on suhteliselt monus lennata, eriti kui oled 9 tundi eelnevalt lennujaamas olnud! Hong Kongis proovisime kohalikke horgutisi.


Hong Kongis paasesime ainult 3-tunnise oootamisega ning sellest veel 5 tundi hiljem olime Delhis. Lennujaamas laks yllatavalt sujuvalt ja meid vottis lennujaamas vastu hotelli tootaja, kes viis uskumatu asukohaga hotelli. Tanaval, kus roomavad ihuliikmeteta inimesed, magab suurem osa kohalikest kaupmeestest, tanaval, mida kasutatakse tualetina ning igas suunas kihutavad kaootiliselt rikshad. Hotell see-eest asus 300 meetrit yhest Delhi kuulsaimast vaatamisvaarsusest Punasest Kindlusest.

Arkasime ysna puhanuna, valjas oli vahemalt 36 kraadi sooja. Esimesel paeval kaisime Punases Kindluses ja yhes moshees. Pidime kingad moshee ees ara votma ning yhele hindule hoidma andma. Jargmine hetk pandi Marilynile kirju kleit selga ning yks mees hakkas meile mosheed tutvustama. Hiljem selgus, et pidime talle oluliselt rohkem maksma kui me esialgu kokku leppisime. Ohtul kaisime veel korra Punases Kindluses, sest seal oli valguse show. Igasugused putukad ogisid meid. Kaisime ka kohalikus India restos, saime katega soomise paris selgeks. Tervis on yllatavalt hasti koigele vastu pidanud. Soome probiootikume ja malaariarohtu lisaks varasematele systidele. Omaette elamus on India liiklus. Kes Indias pole kainud, pole korralikku kaost liikluses nainud. Egiptus, Venemaa ja muud loomingulise liiklusega riigid on lapsekingades. Huvitav, miks nende vormelisoitja nii aeglane on? Moned pildid ka seiklustest.